Piimanäärmed

Piimanäärmed ehk mammary glands on paarilised näärmed, mis on ettevõetud peamiselt rinnal naistel ning mille peamine ülesanne on piima tootmine ja eksport. Inimese kehas paiknevad need eesrinnal, nahaaluse koe all, tavaliselt piki rinnakorvi keskmist osa pectoralis majori kohal; areola ja nippel asuvad selle kohal. Meestel on piimanäärmed olemas, kuid arenduvad sageli minimaalseteks või jäävad täiesti arenguvoorust välja.

Anatoomia seisukohalt koosneb piimanäärme koosneste jagudest: harusidest, lobidest ja lobulitest, mis sisaldavad alveole või piimakobasid. Üleminekukaared ja kanalid viivad piima nippelisse läbi lactiferous-ductustena ning vahel on piimakolde ja nippeli vahel piinõlukaid, mis toodavad mahtu. Näärmekude on ümbritsetud sidekoe ja rasvkoe ning selle fikseerivad ninapõhjad ehk Cooperi sidemed. Naha kohal paikneb areola ning selle ümber on tundlik nahk.

Hormonaalsed protsessid reguleerivad arengut ja funktsiooni: östrogeen ja progesteroon arendavad ducts ja lobuleid ning raseduse ajal ning pärast sünnitust prolaktiin suurendab piima sünteesi, oksütotsiin aga piima eritumist stimuleerib. Väikelaste imikusperioodil võib esineda kolostrumi ning seejärel tavapärast piima.

Vereside, verevarustus saab piki sisemist rinnavõttu ja külgmist rinnalõngu; drenaaž lõppeb veenides ning lümfisüsteem suunub esmalt aksillaarsetesse lümfisõlmedesse ning parasternalidesse. Lümfisõlmede ja kahepoolsete muutuste tõttu on mammariinäärmeid tihti uuritav ning neoplastiliste muutuste puhul on oluline roll.

Klassikaline kliiniline tähendus hõlmab rinnavähki, mastiti ning galaktorröad ja fibotsüstilisi muutusi. Piimanäärmeid käsitletakse tavaliselt struktuuride ja funktsioonide koostoimes ning nende patoloogilised seisundid nõuavad meditsiinilist jälgimist.