Väikelaste

Väikelapsed on varases lapsepõlves olevad lapsed, tavaliselt vanuses umbes 1–3 aastat (mõnikord kuni nelja aastani). See periood on iseloomulik kiirele füüsilisele kasvule, märkimisväärsele keele- ja kognitiivse arengu kiirenemisele ning kasvavale soovile iseseisvuse ja kontrolli järele.

Arenguvallad: Väikelaste areng hõlmab mitmeid valdkondi. Motoorne areng hõlmab kõndimise, ronimise ja peenmotoorika arengut, sealhulgas käte- ja sõrmetöö kasutamist. Keele areng tähendab sõnade ja lühilausete moodustamist ning suhtluse laienemist. Kognitiivne areng hõlmab objektide püsivuse mõistmist, põhjus–tagajärg seoste õppimist ja probleemide lahendamist. Sotsiaal-emotsionaalne areng hõlmab enesehinnangu kujunemist ning teistega suhtlemise ning emotsioonide reguleerimise õppimist; mäng on oluline vahend selle arengu toetamiseks.

Igapäevane elu väikelastel põhineb turvalisel ja arendaval rutiinil. Nad vajavad piisavat und, mitmekesist toitumist ning palju mängu ja avastamist. Toitumisel liiguvad nad iseseisva söömise suunas, valides pehmed ja kergesti purustatavad toidud. Pott-koolitus võib alata varases teadvuses ning on iga lapse jaoks individuaalne. Samuti omandavad nad järjest paremini oskusi, nagu riietumine, kätepesu ja enesehooldus.

Ohutus ja tervis: Väikelastel on oluline turvaline keskkond. Kodus tuleks piirata ohtlike esemete kättesaadavust, katta elektripistikud ja tagada ohutu majapidamine. Vaktsineerimised ja regulaarne arsti jälgimine on olulised ning hambaravi alustatakse vajaduse korral.

Haridus ja sotsiaalne kontekst: Varases eas on keskmes mängul põhinev õppimine. Lasteaiad ja muud varajase hoolduse ja kasvatuse vormid pakuvad struktureeritud tegevusi ning vanemate kaasamist. Varajane kogemus ning pere ja ühiskonna toetus soodustab arengut ning koolivalmidust.

---