Pigmentatsioonihäirete

Pigmentatsioonihäired on muutused nahas, mis mõjutavad melaniini tootmist või jaotumist. Melaniin on pigment, mis annab nahale, juustele ja silmadele värvuse. Need häired võivad ilmneda kas liigse või ebapiisava pigmentatsioonina, põhjustades nahal heledamaid või tumedamaid laike.

Üks levinumaid pigmentatsioonihäireid on hüperpigmentatsioon, kus nahale tekivad tumedamad laigud. Seda võivad põhjustada mitmed tegurid, sealhulgas päikesekiirgus, põletikud (näiteks akne järel), hormonaalsed muutused (nt raseduse ajal tekkiv melasma) või teatud ravimid. Vitiligo on näide hüpopigmentatsioonihäirest, kus nahale ilmuvad täielikult värvituks muutunud valged laigud. See tekib, kui melaniini tootvad rakud ehk melanotsüüdid hävivad või lakkavad töötamast. Albiinismi korral on melaniini tootmine kogu kehas oluliselt vähenenud või puudub täielikult, mis mõjutab nii nahka, juukseid kui ka silmi.

Pigmentatsioonihäirete diagnoosimine toimub tavaliselt visuaalse läbivaatuse teel, kuid vajadusel võib arst määrata täiendavaid uuringuid. Ravi eesmärk sõltub häire tüübist ja raskusastmest. Mõned pigmentatsioonihäired võivad olla kosmeetilised probleemid ega vaja meditsiinilist sekkumist, teiste puhul aga pakutakse erinevaid ravi meetodeid, nagu paiksed kreemid, laserravi või valgusteraapia. Mõned seisundid, nagu vitiligo, võivad vajada pikaajalist juhtimist.