Penitsiinid

Penitsiinid (penicillins) on antibiootikumide klass, mis on üks levinumaid ja vanemaid ravimeid meditsiinis. Need on tuletatud Penicillium-seente (*Penicillium chrysogenum*) toodetavast penitsilliini A-sünteetilisest vormist või selle struktuuri analoogidest. Penitsiinid on efektiivsed peamiselt grampositiivsete bakterite vastu, kuid mõned neist on ka gramnegatiivsete bakterite vastu aktiivsed.

Penitsiinid töötavad inhibeerides bakterite seina sünteesi, mis viib nende surma. Esimene penitsiin, penitsilliin G (benitsilliin), avastati 1928. aastal Alexander Flemingi poolt, kuid laialdaselt kasutusele võeti see alles 1940. aastatel teise maailmasõja ajal. Penitsiinide avastamine muutus revolutsiooniliseks meditsiinis, kuna see oli esimene efektiivne antibiootikum, mis võis ravida bakteripõhiseid haigusi, nagu streptokokk- ja stafülokokk-infektsioonid.

Penitsiinid jagunevad nelja peamise klassi: **natuursed penitsiinid** (nt penitsilliin G), **penitsilliinase-stabiilsed penitsiinid** (nt metitsilliin), **amidopenitsiinid** (nt amoksitsilliin) ja **karboksüpenitsiinid/ureidopenitsiinid** (nt piperatsilliin). Viimased on efektiivsemad gramnegatiivsete bakterite vastu, kuid neid kasutatakse tihti ka koos β-laktaamase-inhibiitoritega, nagu klavulaanhappega, et parandada nende aktiivsust.

Penitsiinide kasutamine võib põhjustada allergilisi reaktsioone, mis on üks levinumaid ravimiallergeene. Lisaks võivad esineda ka mahahoidlikud kõrvaltoimed, nagu närvilisus, mahahoidlikud probleemid või allergilised ihupõletikud. Penitsiinide resistentsus on ka probleem, kuna mõned bakterid on õppinud tootma penitsilliinaseid, ensüüme, mis lagundavad penitsiinide struktuuri. Selle probleemi lahendamiseks on loodud penitsilliinase-stabiilsed penitsiinid ja kombinatsioonid penitsiinidega ja inhibiitoritega.

Penitsiinid on siiani olulised ravimid, kuid nende kasutamine tuleb alati sooritada arsti juhendamisel, et minimeerida resistentsuse ja kõrvaltoimete risk.