Oxidatsioonireaktsioonid

Oxidatsioonireaktsioonid, tuntud ka kui oksüdatsioonid, on keemilised reaktsioonid, mis hõlmavad elektronide loovutamist. Reaktsiooni käigus aine kaotab elektrone, mis tähendab, et selle oksüdatsiooniaste suureneb. Oksüdatsioon ei toimu kunagi üksi, vaid alati koos redutseerumisega, kus aine võtab vastu elektrone ja selle oksüdatsiooniaste väheneb. Sellist kooslust nimetatakse redoksreaktsiooniks.

Üks levinumaid oksüdatsioonireaktsioonide näiteid on metallide oksüdatsioon, näiteks raua roostetamine. Raud reageerib hapnikuga ja kaotab elektrone, moodustades raudoksiidi. Samuti toimub oksüdatsioon orgaanilises keemias, näiteks süsivesikute metabolismis, kus glükoos oksüdeeritakse energiatootmiseks.

Mõiste "oksüdatsioon" tuleneb algselt hapniku kaasamisest reaktsiooni. Paljud oksüdatsioonid hõlmavad tõepoolest hapniku aatomite liitumist ainega. Kuid ka hapnikuta reaktsioonid, kus aine kaotab elektrone mingile teisele elektronaktseptorile, on oksüdatsioonid. Näiteks kloori lisamine vesiniksulfiidile on oksüdatsioonireaktsioon, kus väävel oksüdeerub ja kloor redutseerub.

Oksüdatsioonireaktsioonid on väga laialt levinud looduses ja tehnoloogias. Need on olulised energeetikas (näiteks kütuste põlemine), bioloogias (hingamine, fotosüntees) ja mitmetes tööstuslikes protsessides, nagu metallide tootmine ja keemiline süntees.