Otsustusmomendid

Otsustusmomendid tähistavad protsessi või olukorra hetki, mil on vaja teha otsus. Need momendid tekivad siis, kui kogutav teave, valikud ja nende võimalikes tagajägedes esinevad konsekutsioonid koonduvad ning juhtkond või isik peab valima tegevusjuhendi. Otsustusmomendid võivad olla nii ette nähtud kui ka ootamatud ning neid võib esineda lühikeste või pikkade ajaperioodide jooksul.

Tüübid ja eelduvad tegurid. Otsustusmomendid võivad olla ajamahukad või kiirarvuga, või neil võib olla strateegiline tähtsus. Neid vormivad teave, riskid, alternatiivide arv ja oodatavad tagajärjed. Mõnikord on otsustusmomentid seotud projekti edenemise etappide, kasutajakogemuse kujundamise või majanduslike kriteeriumidega. Psühholoogilisel tasandil suurendavad need momendid kognitiivset koormust ja võivad esile kutsuda kognitiivset eelarvamist ning kallutatusi.

Rakendusalad. Otsustusmomendid on olulised juhtimises, projektijuhtimises, kliinilises otsustusprotsessis, inseneritöös ja tehisintellekti toeles, kus otsuste kvaliteet mõjutab tulemusi. Täpsema ruumilise või protsessialase analüüsi korral kaardistatakse need momendid, et mõista otsuste mõju ja parandada otsuste toe süsteeme.

Analüüs ja meetodid. Otsustusmomentide uurimiseks kasutatakse meetodeid nagu otsustuspuud, sündmus- ja põhjustamisediagrammid, riskihindamine ning scenario’ite loomine. Need võimaldavad tuvastada võtmeoste ja arendada otsustuste tuge ning paremat kavandamist.

Seotud mõisted hõlmavad otsustustegevuse punktid, kriitilised hetked ning piiratud ratsionaalsuse ja riskiteooriad.