Oksüdeerumisprotsessile

Oksüdeerumisprotsessile, tuntud ka kui oksüdatsioon, on keemiline reaktsioon, mis hõlmab elektronide loovutamist ühe aatomi, molekuli või ioone poolt teisele. See protsess on alati seotud vastupidise reaktsiooniga, mida nimetatakse redutseerumiseks, kus aine elektronid vastu võtab. Seega oksüdatsioon ja redutseerumine esinevad alati koos redoks-reaktsioonidena.

Oksüdeerumisprotsessile võib avalduda mitmel viisil. Klassikaliselt seostatakse seda hapnikuga reageerimisega, kus aine omandab hapniku aatomeid. Näiteks raua roõstumine on oksüdatsiooniprotsess, kus raud reageerib õhuhapnikuga. Teine definitsioon oksüdatsioonile on vesiniku kaotamine molekulist. See on oluline protsess paljudes bioloogilistes reaktsioonides, nagu näiteks hingamine. Samuti võib oksüdatsioon tähendada elektronide kaotamist, mis on kõige üldisem ja laialdasemalt aktsepteeritud definitsioon. Oksüdeerumisprotsessile on vastupidine redutseerumisprotsessile, kus aine omandab elektrone või kaotab hapnikku.

Oksüdatsiooni tähtsust ei saa alahinnata. See on aluseks paljudele looduslikult esinevatele nähtustele, alates metallide korrosioonist ja puuviljade pruunistumisest kuni fotosünteesi ja rakkude hingamiseni. Samuti on see oluline tööstuslikes protsessides, näiteks metallide tootmisel, akude töös ja kütuste põlemisel. Oksüdatsiooni reguleerimine on oluline nii inimeste tervise kui ka keskkonna seisukohalt.