Oksüdatsiooniredoksreaktsioonidele

Oksüdatsiooniredoksreaktsioonid (redoksreaktsioonid) on keemilised reaktsioonid, milles elektronide ülekandumise tulemusena toimuvad samaaegselt oksüdatsioon ja redutseerimine. Oksüdatsioon on aine elektronide kaotamine või oksüdatsioon_state muutus kõrgemaks, redutseerimine on elektronide lisamine või redutseerimise_state muutus madalamaks. Kuna elektronid liiguvad ühest osalejast teise, on oksüdatsioon ja redutseerimine alati seotud.

Iga redoksreaktsioonis on määratletud oksüdant ja redutseeriv agent. Oksüdant on aine, mis võtab vastu elektroneid ja põhjustab teise aine oksüdatsiooni; redutseeriv agent annab elektronid ja põhjustab teise aine redutseerimise. Oksüdatsioonistaatus ja redoksstate muutuvad reaktsiooni käigus ning neid muutusi jälgitakse sageli oksüdatsiooninumbrite abil.

Redoksreaktsioonide lahendamine hõlmab poolreaktsioonide eraldi koostamist: oksüdatsiooni poolreaktsioon ja redutseerimise poolreaktsioon, millele lisatakse elektronid nii, et need tasakaalustuvad. Lahendusprotsess sõltub keskkonnast: hapete lahustes kasutatakse H+ ja Vesi; alusel võib kasutada OH- gruppe. Pooledühenduste elektriliste koostoimete tasakaalustamisel lisatakse elektrone ja masinlikult kujutatakse eeltoodud muutused.

Näiteid on palju: raua roostetamine on oksüdatsioonitsükli näide; fotosüntees ja inimu elu energia tarbiv hingamine on looduses toimuvaid redoksreaktsioone. Elektrokeemias kasutatakse redoksreaktsioone energia teisendamiseks galvaniliste akude ja elektrolüüsiga. Standardsetes potentsiaalides (E°) kirjeldatakse erinevate paaride kalduvust elektroonide üleandmiseks ning need annavad ettekujutuse reaktsioonide suunast ja lõppsaavutuste energiast.

Redoksreaktsioonidel on oluline roll nii looduses kui tööstuses, sealhulgas energiasalvestus, korrosioon ja bioloogilised protsessid.