Oksüdatsioonikihi

Oksüdatsioonikihi on kattekiht, mis tekib metallide pinnale oksüdeerumise protsessis, kus metall reageerib õhu või teiste keskkonnaga ühendatavate ainetega, peamiselt hapnikuga. See kiht moodustub sageli kaitsva barjäärina, mis takistab edasist korrosiooni ja metalliaine lagunemist. Oksüdatsioonikiht võib olla õhem või paks, sõltuvalt metallist ja keskkonnatingimustest ning selle koostisest.

Näited oksüdatsioonikihtidest hõlmavad raudoksiidi (raudveski), mis tekib raudmetallil ning annab sellele tellisteta ja punaka tooni. Kuigi raudveski on korrosiooniprotsessi tulemus, võib see olla ka kaitsev, piirates metallielemendi edasist lagunemist. Teistes metallides, nagu kroom või titaan, tekib oksüdatsioonikihi kiht, mis on eriti tihe ja stabiilne, pakkudes korrosioonivastaseid omadusi ning kaitstes põhimetalli.

Oksüdatsioonikihid on olulised mitmetes tööstussüsteemides, sh passaivkatete (nt kroomsisaldusete teraste) ja kattematerjalide tootmisel. Nad aitavad pikendada metallide kasutusiga ja vähendada hoolduskulusid. Lisaks on oksüdatsioonikihid looduslikult esinevad ning mängivad olulist rolli maapealsete ja mereliste keskkondade looduslikes protsessides.

Oksüdatsioonikihte uuritakse ka biomimikutra tegurina, kus tuleb arvestada, kuidas looduses esinevad kaitsekihtide mehhanismid võivad inspireerida uusi hooldus- ja kaitsetehnoloogiaid.