Nägemisnärvi

Nägemisnärv on visuaalse informatsiooni edastamiseks keskne närv, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Selle kaudu kannab võrkkestalt (retina) pärit aksonite grupp ajukoorele tulnud signaale, mis lõppkokkuvõttes vahendavad nägemist. Närv koosneb võrkkestast pärit ganglionrakkude aksonitest, mis koonduvad ja moodustavad ühe nägemisnärvi. Ta väljub silmkaarel silma orbiidist ning liigub edasi läbi kanali ja koljusse siseneb seejärel optilise kanali kaudu.

Nägemisnärvel on nelja peamise osaga teekond: intraokulaarne osa asub silma sees, intraorbitaalne osa liigub silmakoopas, canalis opticus kannab närvi koljuõõnde ja intracraniaalne osa jätkub otse kraniaalses ajus. Optilise ristmiku (chiasma) kohal ristuvad osa kiududest vastassuunale, nii et nägemisväljadesse jõuavad mõlemale ajupoolkerale ulatuvad visuaalsed signaalid. Edasi jõuavad kiud thalamusesse lateraalt genikulatsiooni ning sealt läbivad optilised radiatsioonid occipitaalsetesse nägemiskeskustesse.

Funktsioon: nägemisnärv on lähedu-sel afferentne närv, mis kannab visuaalse info, sealhulgas kujundeid, liikumist ja värve, ajukoorde vastuvõtukeskustesse. Närvi varustus tuleneb koljuarteritest ning selle ümbritseb kolju ja meningeaalne membraan. Lisaks on keskveres verevarustust ning nägemisnärvi haigused nagu optiline neuritis, papilloedem ja glaukoom olulised kliinilised seisundid, mis võivad põhjustada erinevaid nägemise kaotusi. Nägemisnärv on seega kriitilise tähtsusega struktuur nägemisteravuse ja visuaalse maailma tajumise seisukohast.