ganglionrakkude

Ganglionrakud on neuronite rühm, mille keha ehk soma paikneb ganglionides. Enamik ganglionrakudest on perifeerse närvisüsteemi osa, kuid mõningad kuuluvad kesknärvisüsteemi, näiteks võrkkesta ganglionrakud. Dorsaalsete juurganglionide sensoorsed neuronid koguvad perifeeriast teabe ja viivad selle kesksõrgesse närvisüsteemi; autonoomsetes ganglionides paiknevad neuronid vahendavad postganglionaarsignaale sihtorganitele. Võrkkesta ganglionrakud paiknevad võrkkesta ganglionide kihis ja nende aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis kannab visuaalset infot aju.

Struktuuriliselt on dorsaalsete juurganglionide rakud tavaliselt pseudounipolaarsed neuronid, mille üks protsess jaguneb periferaalseks ja keskseks. Võrkkesta ganglionrakud on peamiselt multipolaarse ehitusega.

Funktsioon hõlmab teabe kogumist ja edastamist perifeeriast CNS‑i. Dorsaalsetes juurganglionides vastutavad need erinevate sensoorsete aistingute eest, nagu puudutamine, valu ja temperatuur. Võrkkesta ganglionrakud edastavad visuaalset infot nägemisnärvi kaudu ajju, ning autonoomsed ganglionid kontrollivad sihtorganite tööd, näiteks südameveresoonkonna ja seedesüsteemi funktsioone.

Haigused ja patoloogia: retinal ganglionrakkude kahjustused võivad kaasa tuua nägemise kaotuse glaukoomas; ganglionrakkude kasvajad, näiteks ganglioneuromad ja ganglioneuroomid, on harva esinevad, kuid kirjeldatud.