Nulltulemused

Nulltulemused on termin, mida kasutatakse Eesti teaduspublikatsioonides kirjeldamaks uurimistulemusi, mis ei näita statistiliselt olulist mõju või seost. Sellised tulemused võivad peegeldada tegelikku mõju puudumist või vajadust suurema jõu ja parema uuringu disaini järele, et seoseid või erinevusi tuvastada.

Statistilises mõttes tähendab nulltulemus, et andmed ei anna piisavat tõendusmaterjali nullhüpoteesi tagasilükkamiseks kindlal olulisuse tasemel (näiteks p < 0,05). Nulltulemus ei tõenda, et nullhüpotees on õige; see võib peegeldada piiratud jõudu, ebatäpset mõõtmist või uuringu planeeringu piiranguid.

Nulltulemuste avaldamine on teaduslikus praktikas keeruline. Avaldamis- ja publikatsioonipraktikad soodustavad sageli positiivsete tulemuste ilmumist, mis võib viia avaldamata tulemuste failikasti ja narratiivide kallutatuseni. Seetõttu on oluline läbipaistvus, eelregistreerimine, raportimisstandardid ja jõuanalüüsid, et tulemused esitataks õiglaselt ja võrreldavalt.

Nulltulemused võivad siiski olla väärtuslikud. Need aitavad piirata teooriaid, täpsustada uuringuküsimusi ning vähendada valepositiivsete või ebausaldusväärsete järelduste riski. Nad võivad suunata tulevikukatsumusi ja parandada mõõtmise ning analüüside kvaliteeti.

Näited: juhuslikult kontrollitud katse ei näita erinevust ravimi ja platseebo vahel; diagnostilise testi puhul p-väärtus on suur ega näita statistilist seost; või epidemioloogilises uuringus kahe muutuja vahel puudub või on väga nõrk seos. Eesti keeles kasutatakse terminit nulltulemused laialdaselt teaduspublikatsioonides.