uuringuküsimusi

Uuringuküsimused on uurimistöö keskne osa. Need on selgelt sõnastatud küsimused, millele töö püüab vastata. Nende abil määratakse uurimuse ulatus, kogumis- ja analüüsimeetodid ning tulemuste tõlgendamise raamistik. Uuringuküsimused on tihti vormitud nii, et need on testitavad või demonstreeritavad ning need seovad uuritava teema teoreetilise taustaga.

Omadused ja tüübid. Hea uurimusküsimus on selge, täpne, piiratud ja teostatav ning seetõttu asjakohane. See on fokusseeritud ning vältib liigset laialivalguvust. Uuringuküsimused võivad olla kirjeldavad (mis toimub?), seletavad (miks see nii on?), hindavad (kui tõhus on X?), või uurivad avatud või eksploratiivseid aspekte. Mõnikord esinevad ka hüpoteesid, eriti kvantitatiivsetes uuringutes.

Välja töötamise protsess. Tavaliselt jaguneb see teemavalikust ja kirjanduse ülevaatest lähtepunktina. Sealt leitakse uurimistarve või lünk ning seejärel sõnastatakse üks või mitu uurimusküsimust või hüpoteesi. Oluline on tagada, et need on sobivad valitud metoodikaga ning et nad on mõõdetavad ja teostatavad ajalises ja eetilises kontekstis. Uuringuküsimused võivad uuringu käigus muutuda, kui andmed ja kirjandus annavad uue ettekujutuse.

Kasutus ja tähendus. Uuringuküsimused määravad kogu uuringu suuna: need juhatavad andmete valikuid, mõõtmisi ja analüüsi ning mõjutavad tulemuste tõlgendust. Eesti ja rahvusvahelises akadeemilises praktikas rõhutatakse, et uuringud algavad selgete ja hästi piiritletud küsimustega ning et need sobituksid uurimisväljaga ja eetiliste nõuetega.