hüpoteesid

Hüpoteesid on teadusliku uurimistöö keskne osa. Hüpotees on eeldus või oletus nähtuste kohta, mida saab empiriiliselt kontrollida. Neid formuleeritakse nii, et neid on võimalik testida ja need võivad olla kas kinnitatud või ümber lükatud, mitte ainult kinnitada.

Kõige levinumad vormid on nullhüpotees (H0) ja alternatiivhüpotees (H1 või Ha). Nullhüpotees esitab tavaliselt väite, et puudub mõju või erinevus; alternatiivhüpotees väidab vastupidist või teistsugust mõju. Hüpoteesid kasutatakse erinevates valdkondades, kus on vaja selgelt kirjeldada seoseid või erinevusi, näiteks kas teatud ravi mõjutab mõõdetavat tulemust või kas kahe rühma tulemused erinevad märkimisväärselt.

Omadused: hüpotees peab olema testitav, mõeldud nii, et andmete kogumisel ja analüüsimisel oleks võimalik teha otsus selle kohta, kas hüpoteesi toeks olevad tõendid on piisavad. Falsifitseeritavus ehk kasutatavate andmete abil vastupidise väite kontrollimine on oluline. Hüpoteesi peab olema võimalik reprodutseerida ning see peaks olema seotud selge uuringu disainiga ja mõõtmisviisidega.

Protsess hõlmab hüpoteesi vormistamist, uuringu planeerimist, andmete kogumist ja statistiliste testide läbiviimist. Pärast analüüsi hinnatakse tulemusi, sageli p-väärtuste või usalduspiiride abil, ning tehakse järeldus kas hüpotees on tõenäoliselt kinnitatud või ümber lükatud. Hüpoteesid juhivad teadusliku uurimistöö suunda ning seovad teooria, andmed ja tõendusmaterjali kriitilise läbivaatamisega.