NoSQLsüsteemide
NoSQL-süsteemide mõiste viitab mitte-relatsiooniliste andmebaaside rühmale, mis on loodud suurte andmemahtude ja mitmekesiste andmemudelite käsitlemiseks. Need süsteemid pakuvad sageli skeemivaba või dünaamiliselt muutuva skeemi ja on arhitektuurilt hajutatavad, mis võimaldab horisontaalset skaleerimist ning suure jõudluse saavutamist olukordades, kus traditsioonilised relatsioonilised andmebaasid võivad piirata arendust ja skaleerimist. NoSQL-süsteemide mõiste tekkis peamiselt 2009–2010, vastus vajadusele suurendada skaleeritavust ja paindlikku andmemudelit, mõjutatud projektidest nagu Google BigTable ja Amazon Dynamo.
Peamised NoSQL-tüübid hõlmavad võtme-väärtuspoode (nt Redis, Riak), veergude-perekonna andmebaase (nt Cassandra, HBase), dokumentide andmebaase (nt MongoDB,
Arhitektuuriliselt on NoSQL-süsteemid sageli hajutatud ja kasutavad andmete jagamist (sharding) ning mitmekordset replikatsiooni. Need võivad pakkuda
Kasutusvaldkonnad hõlmavad reaalajas analüütikat, sisuhaldust, IoT-vooge ja suurekliku sotsiaalvõrgustikke. NoSQL-süsteeme valitakse tavaliselt nende skaleeritavuse ja paindlikkuse
Valik sõltub töökoormusest ja nõuetest. NoSQL-süsteemide kasutamine võib pakkuda paremat skaaleerimist ja paindlikkust, kuid see nõuab