NoSQLsüsteemid

NoSQL-süsteemid ehk mitte-relatsioonilised andmebaasid on andmehaldussüsteemid, mis ei põhine traditsioonilisel relatsioonilisel mudelil. Nad pakuvad paindlikku skeemi, hajutatud arhitektuuri ja suuremat skaleeritavust suurandmete ja veebipõhiste rakenduste jaoks. NoSQL-d ei pruugi kasutada standardseid SQL-päringuid ning võivad pakkuda erinevaid andmemudeleid ja suhtuda erinevalt andmete konsistentsusesse.

Peamised andmemudelid jagunevad nelja suurde rühma: dokumentaalsed mudelid (nt MongoDB, Couchbase), võtme-väärtus (nt Redis, Riak), laia veergu (nt Cassandra, HBase) ja graafandmebaasid (nt Neo4j, ArangoDB). Mõned süsteemid on mitmemudelilised ja suudavad erinevaid mudelid samaaegselt toetada.

Omadused: skeemi paindlikkus, suur skaleeritavus ja hajutatud andmehaldussüsteemid. CAP-teoreemist tulenevad kompromissid konsistentsuse, kättesaadavuse ja hajutuse vahel; paljud NoSQL-süsteemid keskenduvad lõppkokkuvõttes võrgu kättesaadavusele ja lubavad eventual consistency, mis tagab kõrgema jõudluse. Transaktsioonid võivad olla piiratud või mitmetasandilised ning mõned süsteemid pakuvad ACID-tehnoloogiat teatud juhtudel.

Ajalugu ja eesmärk: NoSQL-d tekkisid 2000ndate keskel vastuseks veebis suurenevale andmemahtudele ja paindlike andmestruktuuride nõudlusele. Need ei asenda relatsioonilisi andmebaase, vaid täiendavad neid paindlike mudelite, suurema skaleeritavuse ja spetsiaalsete kasutusjuhtude jaoks.

Kasutusvaldkonnad ja kaalutlused: sisuhoidla, meedia- ja sotsiaalmeedia rakendused, reaalaja analüüs ja IoT. Valikul tuleb hinnata andmemudeli sobivust, vajadust transaktsioonide järele, päringute keerukust ning operatiivset hooldust ja standardiseeritud tööriistu puudumist.