mitterelatsioonilised

Mitterelatsioonilised on andmebaaside ja andmestruktuuride rühm, mis ei põhine traditsioonilisel relatsioonilisel mudelil, kus andmed jagunevad tabeliteks ja neid päringutakse enamasti SQL-i abil. Selle asemel kasutavad need süsteemid erinevaid lähenemisi, nagu võtme-väärtusandmebaasid, dokumendibaasid, veergude perekonnaga andmebaasid ja graafandmebaasid. Mõistet kasutatakse sageli sünonüümina NoSQL-ile, kuid see ei pruugi katta kõiki NoSQL-lõiminguid, kuna mõne süsteemi komponent võib sisaldada mitmesuguseid kombinatsioone.

Omadused hõlmavad skeemi paindlikkust, mis võimaldab andmestruktuure muuta ilma suurte migreerimistarveteta; horisontaalset skaleeritavust ja suurenenud andmemahtude jagamist üle paljude sõlmede; ning erinevate töökoormuste jaoks sovivat päringupotentsiaali. Paljud mitterelatsioonilised süsteemid pakuvad alati konsistentsi asemel valikut eventual consistency või lõdva püsivuse taseme vahel, mis kiirendab kirjutamist ja suurendab skaleeritavust. Päringud võivad olla spetsiifilised oma tüübile (nt dokumentide või graafide jaoks), kuid neil puudub üksik universaalne päringukeel.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad veebirakendusi, suurandmete analüüsi, sisuhalduust ja reaalajas tootmiskeskkondi, kus skaleeritavus ja paindlikkus on rohkem väärt kui rangete relatsiooniliste piirangute järgimine. Üldine lähenemine on polyglot persistence, kus erinevaid andmebaase kasutatakse vastavalt töökoormusele. Hinnanguliselt on mitterelatsioonilised kasulikud, kui võetakse arvesse kiirust, paindlikkust ja suurandmete laialdast jaotamist, kuid võivad nõuda keerukamat andmete koordinaati ja konsistentsusehalduse strateegiat.