Neutraliseerimise

Neutraliseerimise mõiste viitab keemilisele protsessile, mille käigus hape reageerib alusega ning tekivad tavaliselt sool ja vesi. Selline reaktsioon kirjeldab hapete ja aluste vastasmõju ning lahuse pH muutub sageli lähedase neutraalsele väärtusele.

Neutraliseerimise teooria põhineb kahe peamise definitsiooni raames. Arrheniuse definitsiooni kohaselt hape annab lahuses H+-i ja alus OH−-i; nende reageerimine vormib vett ning vastasksalt sooli. Bronsted-Lowry definitsioon näeb hapet prootoni andjana ja alus protone vastuvõtjana; tulemuseks on sama sool ja vesi. Reaktsioon on sageli eksotermne, kuid lõpp-produktid sõltuvad kasutatavatest ainetest. Ekvivalentspunkti tähistab tavaliselt pH-hind, mille lähedal on tugevate hapete ja aluste neutraliseerimine.

Näide: HCl + NaOH → NaCl + H2O. Tugev hape ja alus moodustavad soola ja vett. Laborites kasutatakse neutraliseerimist sageli titratsiooniga ning indikaatoreid, näiteks fenoolftaleiin või metüüloranž, ekvivalentspunkti määramiseks.

Praktilised rakendused hõlmavad laboratoorset neutraliseerimist hapete ja aluste tasakaalustamiseks, jäätmete ja sadevete töötlemist ning keskkonnaprotsessides happelise keskkonna leevendamist. Neutraliseerimine on seega oluline vahend nii tööstuses kui ka keskkonnakaitses.

Seotud mõisted: tugevad ja nõrgad haped ja alused, ekvivalentspunkt, pH-tase.