fenoolftaleiin

Fenoolftaleiin on orgaaniline ühend, mida kasutatakse laialdaselt pH-indikaatorina keemilistes titratsioonides. See on lactoonilise struktuuriga ja näitab pH muutudes selget värvimuutust: happelistes ja neutraalsetes lahustes on lahus värvitu, leeliselistes lahustes muutub see roosaks kuni magenta värvini.

Keemiline identiteet ja omadused: keemiline valem on C20H14O4, molekulmass umbes 318,3 g/mol. Fenoolftaleiin on halvasti või mõõdukalt vees lahustuv ning tavaliselt lahjendatakse lahustes sobivate lahustitega, mis sobivad laboratoorseteks tingimusteks. Indikaatori aktiivne vorm sõltub pH-st: lactooniline vorm on värvitu, ringi avanev anioontolu koodiga roosa/roosa-punane värv tekib leeliselises keskkonnas.

Värvimuutus ja pH-vahemik: värvi muutus algab ligikaudu pH 8,2 juures ja lõpeb umbes pH 10,0 juures. Seetõttu sobib fenoolftaleiin tihti nõrga happe ja tugeva aluse titratsioonidele, kus lõpppunkt tuleb märkida roosast roosa varjundiga. Täpne lõppvaatamiseks tuleb kontrollida lahuse tempot ja kontsentratsiooni ning kasutada sobivat proovi.

Kasutus ja piirangud: fenoolftaleiin on levinud näitaja nõrga happe ja tugeva aluse titratatsioonidel ning teatavates olukordades ka tugeva happe ja nõrga aluse süsteemides. See ei ole sobiv kõigile tiitratsioonidele; näiteks tugeva happe ja tugeva aluse puhul võib lõppvärv olla ebaütlev.

Ohutus ja säilitamine: fenoolftaleiin võib olla tervisele potentsiaalselt ohtlik ja võib olla kantserogeenne teatud vormides; tohib kasutada ainult kaitsevahendeid ja töötada hästi ventileeritavas kohas. Keskoncentratsioonid tuleks korralikult mahutisse suletult hoida, varjatud valgusest ja kuivas kohas.