neutraliseerimine

Neutraliseerimine on keemiline reaktsioon, mille käigus hape reageerib alusega ja moodustab soola ning vett. See on happe–baseerel põhinev protsess, kus H+ioonid ning OH–ioonid ühenduvad ja moodustavad vett. Reaktsiooni tulemusena võib saada erinevaid soolasid sõltuvalt kasutatud hapest ja alusest, nende kontsentratsioonidest ning suhtest. Tavalises olukorras on neutraliseerimine eksotermiline ehk kaasneb soojuse vabanemine.

Tugevate hapete ja tugeva aluse korral võib üldine võrrand kirjeldada H+ + OH– → H2O ning sool moodustub lisaks, kui reaktsioonis osalevad ioonid annavad ka sobiva soola. Ekvivalentsuspunkt ehk neutraliseerimise punkt on hetk, mil reageeritavad happe- ja aluskogused on omavahel võrd, ning lisandub sageli vedelikule märgatav pH muutus. Titratsioonides kasutatakse indikaatoreid või pH-mõõtmist ekvivalentsuspunkti määramiseks.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad laboratiivset hapete neutraliseerimist, jäätmete või veepuhastuse protsesse, toidu ning farmaatsia tootmises tekkivate happete või aluste korrigeerimist ning põllumajanduses mulla pH reguleerimist, sageli lubjakiviga või muude aluste abil. Neutraliseerimine on oluline tööriist, millega kontrollitakse kemikaalide jõudmist ja toimeid ning tagatakse soovitud lahuste pH ning ohutus.

Piirangud ja kaalutlused hõlmavad võimalikku soolade ja soolakristallide tekkimist ning energiahulga kogumist. Õige kontsentratsiooni ja vajaliku aine valimisel on oluline arvestada kasutatavate ainete omadusi ja ohutusnõudeid.