Monokarboksülaadid

Monokarboksülaadid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad ühte karboksüülrühma (-COOH). Nad kuuluvad karboksüülhapete klassi. Nende üldvalem on R-COOH, kus R võib olla vesinikuaatom või orgaaniline radikaal. Kui R on vesinik, saadakse sipelghape, mis on kõige lihtsaim monokarboksüülhape. Kui R on metüülrühm, saadakse äädikhappe.

Monokarboksüülhapete füüsikalised omadused sõltuvad süsinikuaatomite arvust. Madalamad monokarboksüülhapped, nagu sipelghape ja äädikhappe, on värvitud vedelikud, millel on terav lõhn ja mis on vees lahustuvad. Kõrgemad monokarboksüülhapped, millel on pikem süsivesinikahel, muutuvad järk-järgult rasvasemaks, lõhnatumaks ja vees vähem lahustuvaks, muutudes vahataolisteks tahketeks aineteks.

Keemiliselt on monokarboksüülhapped happelised ja reageerivad alustega soolade moodustamiseks. Nad võivad samuti läbida esterdamise reaktsioone alkoholidega, moodustades estreid, või redutseeruda alkoholideks.

Monokarboksüülhapped leiavad laialdast kasutust erinevates tööstusharudes. Sipelghapet kasutatakse antiseptikuna ja tekstiilitööstuses. Äädikhapet kasutatakse toidu säilitusainena, äädika peamise koostisosana ja keemiatööstuses lahustina ning erinevate ainete sünteesiks. Pikemad monokarboksüülhapped, nagu rasvhapped, on olulised rasvade ja õlide komponendid ning neid kasutatakse seebi, detergentide ja määrdeainete tootmisel.