Mittemetallidest

Mittemetallidest (mittemetallid) on elementide rühm perioodilise süsteemi paremal, mida iseloomustab metalliliste omaduste puudumine. Nad pealehääletavad üldiselt kõrgete elektronnegatiivuste ja ionisatsioonienergiate tõttu ning nende elektrijuhtivus on väga madal. Toatemperatuuril esinevad mittemetallid erinevates faasides: paljud on gaasilised (näiteks hapnik ja lämmastik), mõni vedelas olekus (näiteks brome) ning mõned tahked (näiteks räni on metalloid, mitte selle rühma kuuluv). Mittemetallide keemilised ühendid moodustuvad peamiselt kovalentsete sidemete kaudu ning nende okside ja ühendite happesus on oluline omadus.

Mittemetallid kuuluvad peamiselt p‑blokki ja moodustavad laia valiku ühendite ning okside. Nad võivad esineda erinevate oksidatsioonisatega ning moodustada nii molekulaarsed kui ka ioonseid ühendeid. Halogeenid (väga reaktiivsed formingud) ja väärgaasid (noble gases) on selle rühma tuntud alarühmad. Mittemetallid on elus ja looduses keskse tähtsusega.

Oluline on nende roll elus ja tööstuses. Hapnik ja vesinik on kesksel kohal ainevahetuses ning süsinik annab orgaaniliste ühendite põhistruktuuri. Lämmastik on vältimatu valkude ja nukleiinhapete koostis, fosfor on kriitiline energia ja pärilik pärilises materjalis. Mittemetallide omadused ja nende ühendite keemiline käitumine oluliselt määravad maapealse ökoloogia, kliima ja tööstusringluse toimimise.