Mitteinvasiivsete

Mitteinvasiivsete (mida sageli nimetatakse mittesisestavate või mitteinvasiivsete meetoditeks) mõiste viitab meetoditele ja protseduuridele, mis ei nõua keha avamist, kudede lõikamist ega sissetungi elundisse. Need meetodid võimaldavad koguda andmeid või pakkuda ravi peamiselt keha pinnal või väliste vahendite abil.

Kasutusalad ja näited moodustavad peamiselt meditsiini ja tervishoiu valdkonna. Diagnostika ja seire hõlmavad näiteks ultraheliuuringuid, magnetresonantstomograafiat (MRI), kompuutertomograafiat (CT) ning elektrokardiograafiat (EKG/ECG) ja ehhokardiograafiat. Lisaks kasutatakse mitteinvasiivseid meetodeid tervishoiu tehnoloogias, näiteks fotopletütmograafiat (PPG) ja kantavaid sensoreid, mis jälgivad pulssi, vere glükoosi või teatud biomarkeride taset ilma sissestamiseta.

Eelised ja piirangud: mitteinvasiivsed meetodid vähendavad riske nakkuste, verejooksu ja valulikkuse osas, kiirendavad taastumist ning on tavaliselt paremad patsiendi kogemuse mõttes. Piirangud hõlmavad mõnikord madalamat täpsust võrreldes invasiivsete meetoditega või piiratud informatsiooni olukordades, kus kudede või elundite bioloogiline proovivõtt on vajalik diagnostikaks või raviks.

Kontekst ja areng: mitteinvasiivsete meetodite arendamine on tugevnenud tänu edusammudele pildistamises ja pidevas tervise jälgimises, võimaldades suuremat ligipääsu ja mugavust ning laiendades diagnostika ja teraapia valikuid ilma kirurgiliste sekkumiste vajaduseta.