Mitmekeelsel

Mitmekeelsel ehk mitmekeelsus viitab elusorganismidele, mille keha koosneb mitmest rakust, mis on spetsialiseerunud erinevatele funktsioonidele ja teevad koostööd organismi elu tagamiseks. Rakud võivad moodustada kudede, organite ja keha süsteemide tasandi struktuure ning nendevaheline koordineerimine on elulise tähtsusega.

Mitmekeelsus on tekkinud mitmes eukarüootide rühmas eraldi ja mitu korda ajaloos. Tänapäeva suurimad rühmad hõlmavad loomi (metazoonid), taimi, seeni ja mõningaid vetikate ning teiste algse mitmekeelsuse vorme. Varajases staadiumis võivad esineda kolooniad, kuid mitmekeelses korralduses on rakud diferentseerunud ning moodustuvad kuded ja organid.

Struktuur ja areng põhinevad koordineeritud rakuline koostööl ja suhtlusvõrgustikul. Embryogeneesi käigus jaguneb zygood ning rakud diferentseeruvad erinevateks kudedeks ja organiteks; rakukestade adheens ning ekstratsellulaarne maatriks võimaldavad tihedat koostööd. Koordineeritud signaalvahetus tagab arengu ja homeostaasi.

Näited ja mitmekesisus: loomad, taimed ja seened on hästi dokumenteeritud mitmekeelsed rühmad, samuti mõningad vetikad ning koloonialised vormid nagu Volvox. Mõnel liigil on tugev eristumine sugulise ja mittesugulise paljunemise vahel; teistel esineb rohkem astehaid ja osaliselt diferentseerunud rakud.

Mitmekeelsuse mõju ulatub ökoloogiasse ja evolutsiooni: see võimaldab suuremat suurust, keerukamaid ökoloogilisi nišše ja jagatud töö tõttu suuremat efektiivsust. Samas nõuab see keerukat arengut, kudede koordineerimist ja ressursijuhtimist, ning kujutab endas erinevaid paljunemis- ja kohanemisviise.