Mikropropagatsioon

Mikropropagatsioon on in vitro taimede paljundusmeetod, mille abil saab ühe taime kudedest või rakkudest kiiresti ja suurel hulgal toota geneetiliselt identsed taimikopiad.

Protsess toimub steriilsetes tingimustes ja sobiva toitainekeskkonna abil. Kõige levinum alusmediaal on MS-meedium (Murashige ja Skoog), mis sisaldab makro- ja mikroelemente ning süsivesikuid; kasvuhormoonid, nagu auxiinid ja tsütokiniinid, kontrollivad rakkude jagunemist ja võrsete moodustumist.

Peamised etapid on: eksplanta ehk donortaime kudede steriilne eraldamine; paljundusfaas, kus tekivad paljundusvõrsed; juurdumisfaas, kus tekkinud võrsetele arenevad juured; ning kohanemisfaas, mil taimed siirdatakse kasvukeskkonnast mullale ning kohanuvad väliskeskkonnaga.

Mikropropagatsioon jaguneb peamiselt kaheks teekonnaks: organogenees, kus arenevad uued organid (võrsed, juured) kudedest, ja somaatiline embriogenees, kus embrüo-taolised struktuurid tekivad somaatilistest rakkudest; vahel esineb ka callus-kudede areng.

Eelised hõlmavad kiirust ja suure hulga kloonide tootmist, haiguste või vanuse mõjust sõltumatu paljundamist ning võimalust säilitada geneetiliselt sarnaseid taimekultuure. Väljakutsed on kontaminatsioon, somaklonal variation, kõrged kulud ning vajadus erialase labori- ja tehnikatugi.

Rakendused ulatuvad aiandusest ja hortesentsist kuni puupruukide paljunduseni, sortide arendamise ja geneetiliste ressursside säilitamiseni ning liikide taastamisse ning konserveerimisse.