Mikrofilamentidest

Mikrofilamentidest, ehk aktiinifilamentidest, on üks peamisi tsütoskeleti komponente eukarüootsetes rakkudes. Need on väga õhukesed kiud, umbes 7 nanomeetri läbimõõduga, ja koosnevad aktiinist. Mikrofilamentide põhieesmärk on anda rakule kehamõõtmed, kuju ja dünaamiline liikumine; nad on eriti olulised rakkude migratsioonis, pindade vormimisel ja endo- ning eksotsütoosil.

Struktuur ja dünaamika: mikrofilamentide monomeerid on G-aktiin, mis polümeriseeruvad F-actiiniks. Filamentidel on kaks otsa: plus-end (barbed end) ja miinus-end (pointed end). Plus-endile lisandub aktiin kiiremini kui miinus-endile, mis võimaldab pidevat remondit ja treadmillingu nähtust. Filamentide lõikumine ja taastootmine on dünaamiled protsessid, mida reguleerivad erinevad aktiiniba valkuded.

Reguleerivad valgud ja filamentiivus: Arp2/3 kompleks tekitab harulisi võrgustikke, forminid juhivad lineaarsete filamentide sünteesi, profilin ja thymosin beta-4 reguleerivad G-aktiini kättesaadavust, cofilin soodustab disassambleerimist.Plus-otsat täiused nagu capZ ja teised kapingvalkud piiravad lõppu. Tropomüosiin stabiliseerib aktiini filamente teatud kontekstides, eriti sile- ja südamerakkudes.

Funktsioonid: mikrofilamentide kaudu rakud saavutavad ja hoiavad kuju, moodustavad rakulise corteksi, osalevad rakkude liikumises ning lamellipodi ja filopodi moodustamisel. Nad on tähtsad endo- ja eksotsütoosil ning abistavad kõrgelt kontraltsiooni ja lihasliku kontraktsiooni erinevates kontekstides.

Koostöö ja regulatsioon: aktiivsed signaalid Rho perekonna GTPaasidest (Rac, Cdc42, Rho) mõjutavad mikrofilamentide rearrangements. Rakulises kontekstis on mikrofilamentide süsteem tihedalt seotud teiste tsütoskeleti komponentide ja motorvalkudega, eriti myosiinidega, mis võimaldavad mehhaanilist jõudu ja rakujooksvust. Mikrofilamentide tähtsus on üldiselt kõigi eukarüootsete rakkude jaoks kriitiline.