Metallisüsteemid

Metallisüsteemid on keemilised süsteemid, kus metallid ja nende ühendid omavad omavahel seotud omadusi, mis mõjutavad nende füüsikalisi ja keemilisi võimeid. Metallid on keemiliste elementide rühm, millele iseloomulikud on kõrge elektrilaengute juhtivus, metalliline kiil, plastilisus ja metallilise hooga omadused. Metallid jagunevad mitmesse peamisse klassi, nagu alkaalimetallid, alkaalmaagiummetallid, ülemaagiummetallid, transitsioonimetallid ja lantanidid.

Metallisüsteemid võivad olla puhtad metallid või nende segud, mis on tuntud kui lejeeringud. Lejeeringud on metallide ja muude elementide, näiteks mitte-metallide, segud, mille omadused on soovitud parandada. Näiteks on raud-lejeeringud, nagu teras ja poodteras, kõige levinumad ja olulised lejeeringud, kasutades rauda ja süsinikku, mis mõjutavad terase tugevust ja plastilisust.

Metallisüsteemid on olulised mitmesuguste tehnoloogiliste ja tööstuslike rakenduste alal, nagu ehitus, transpordivahendid, elektriseadmed ja energiatööstus. Näiteks alumiinium on levinud ehitusmaterjal oma kerge ja korroseerumisvastase omaduse tõttu, samal ajal kui vask on oluline elektriseadmete juhtivuse tõttu.

Metallisüsteemide uurimine on oluline metallurgia ja materjaliteaduse valdkonnas. Metallurgia tegeleb metallide tootmisega, töötlemisega ja nende omaduste parandamisega, et saada sobivad materjalid erinevatele rakendustele. Materjaliteaduse alal uuritakse metallide mikrostruktuure ja nende omaduste seost, et arendada uusi ja paremaid materjale.

Metallisüsteemide omadused sõltuvad nende kristallist struktuuri, atomaarseid sidemeid ja defektide esinemist. Näiteks kristallide struktuur mõjutab metallide juhtivust ja tugevust, samal ajal kui defektid, nagu dislokaatsioonid, võivad mõjutada metallide plastilisust ja vastupidavust.