Metalliseerimist

Metalliseerimist on protsess, mille käigus kantakse aluse pinnale metallikiht, et parandada selle omadusi, nagu kulumiskindlus, korrosioonivastupidavus, elektriline juhivus või esteetiline lõppviimistlus. Metalliseerimise kiht võib olla kaitse-, funktsionaalne või dekoratiivne ning selle paksus sõltub rakendusest.

Peamised meetodid hõlmavad füüsikalist aurukatte deponeerimist (PVD), elektroplaadimist ja keemilist metalliseerimist ning termilist sprayi. PVD-ile iseloomulik on kihti aurude kondenseerumine pinnale ning see sobib sageli delikaatsete või kõrge temperatuuri kättesaamatu aluste katmiseks. Elektroplaadimine on elektrokeemiline protsess, kus metallioonid deponeeritakse töödeldavale pinnale elektrivoolu abil. Keemiline metalliseerimine ehk keemiline depoonimine moodustab metallikihi keemilise vähendamise teel, ilma elektrivooluta. Termiline sprayi on meetod, kus metallikihi osakesed pihustatakse pinnale ning kinnituvad ja kõvenevad.

Protsessi etapid on ettevalmistus (puhastus ja pindade aktiveerimine), depoonimine ja viimistlus, ning vajadusel järelviimistlus või peenhäälestus. Tavaliselt kasutatakse mitmesuguseid metalle: nikli, kroomi, vaske, tsinki, tina, alumiiniumi ning sageli ka kulda või hõbeda.

Rakendused hõlmavad autotööstust, elektroonikat, päikesepaneele, meditsiini ja tarbeesemeid. Metalliseerimise eelised hõlmavad suurenenud kõvadust, kulumiskindlust ja korrosioonikaitset ning vajadusel paranenud elektriline või termiline juhivus; piirangutena on kulud, keskkonna- ja terviseriskid ning adhesiooni ja kihipaksuse kontrolli keerukus.