Metaanipuhallustesti

Metaanipuhallustesti on diagnostiline meetod, mille abil hinnatakse soolestikus elavate metanogeensete mikroorganismide aktiivsust, mõõtides väljahingatava metaani kontsentratsiooni. Metaani moodustavad peamiselt arhed, näiteks Methanobrevibacter smithii. Testi tulemused võivad anda lisainfot soolestiku mikrofloora koostise kohta ning seostest seedimise ja soolestiku liikumise kiirusega.

Protseduur toimub tavaliselt tühja kõhuga: patsient alustuseks hingab välja, võetakse baseline-näide, seejärel manustatakse süsivesikut (näiteks glükoos või laktoos). Seejärel võetakse edasi hingamispilte iga 15–20 minuti järel mitu tundi. Mõõtmised tehakse gasakromatograafia või teise sobiva analüüsiga ning tulemused esitatakse metaani kontsentratsioonina hingamisõhust. Labori protokollid võivad lävi- ja ajaintervalli osas erineda, mistõttu positiivse tulemuse kriteeriumid on laborispetsiifilised.

Kliiniline kasutus ja tõlgendus. Metaani esinemine hingamises on sageli seotud aeglasema soolestiku transiidiga ning võivad esineda kõhukinnisuse poolest kliinikutele. Seetõttu võib metaanipuhallustesti aidata IBS-i tüüpide hindamisel ja mõnel juhul SIBO kahtluse korral, kuigi see ei ole ainsaks lõpliku diagnoosi allikaks. Tulemuste tõlgendamisel arvestatakse kliinilist pilti ja teisi uuringuid.

Piirangud ja täpsus. Test ei ole maailmas ühtlustatud ning tulemused võivad sõltuda protokollist, toitumisest, antibiootikumide kasutamisest ja muudest teguritest. Mõned inimesed võivad anda valepositiivseid või valenegatiivseid tulemusi. Tõlgendamine peab toimuma koos kliinilise kontekstiga ning vajadusel teiste diagnostiliste meetoditega.