Meessuguhormoonid

Meessuguhormoonid ehk androgeenid on hormoonide rühm, mis reguleerib meeste arengut ja seksuaalseid funktsioone. Peamine meessuguhormoon on testosteroon, mida sünteesitakse peamiselt munandite Leydigi rakkudes; väikeste koguste toodetakse ka neerupealistes ning naistel munasarjades ja neerupealistes. Testosterooni aktiivne metaboliit on dihidrotestosteroon (DHT), mille süntees toimub 5-alfa-reduktaasi toimel. Lisaks on olemas teised androgeenide precursors, nagu dehüdroepiandrosteroon (DHEA) ja androstenedioon.

Hüpotalamuse eritatav GnRH (gonadotropiinid vabastav hormoon) stimuleerib ajuripatsit LH- ja FSH-hormoonide eritumiseks. LH ergutab Leydigi rakke testosterooni tootmiseks; testosteroon ja selle metaboliid osalevad mehhanismides, mis tagavad hormoonide taseme reguleerimise negatiivse tagasiside kaudu. Puberteet algab ja testosterooni tase tõuseb, mis viib sekundaarsete meessuguliste omaduste arenguni; täiskasvanueas on testosteroon oluline viljakuse, luu- ja lihasstruktuuri ning seksuaalse funktsiooni säilitamiseks.

Meessuguhormoonide tasemed ei ole konstantse loodud ning võivad aja jooksul muutuda. Madalad tasemed lapse- ja noorukieas võivad viia arenguhäireteni, samas kui vanemuses võib toimuda langus, mis mõnikord kajastub väsimuses, libiido vähenemises või luutiheduse languses. Liigne androgeen võib põhjustada aknet, kõrgenenud biorütmi muutusi või teisi kõrvaltoimeid. Meessuguhormoonide asendusravi on teatud hüpogonadismi vormide korral kasutatav ravi, millele järgnevad meditsiiniline jälgimine ja riskide hindamine.