Makulaarsed

Makulaarsed haigused on võrkkesta keskosa, makula lutea, haigused, mis mõjutavad keskset nägemist. Makula on silma keskne piirkond, kus on kõrge kontsentratsioon nägemisrakkudest ja kus tekib terav, detailsuslik nägemine ning värvide tajumine. Makulaarsed haigused võivad põhjustada keskse nägemise hägustumist või kadumist, mis raskendab lugemist, täpsete detailide eristamist ja igapäevase visiooni kasutamist.

Tuntumad makulaarsed haigused on vanusega seotud makulaarne degeneratsioon (VAMD), diabeetiline makulaödeem (DME) ning makulaarne auk ja epiretinaalne membraan. VAMD esineb peamiselt vanematel inimestel; kuiv vorm edeneb aeglasemalt, märg vorm võib kaasa tuua kiire nägemise kaotuse riskiga. DME tekib diabeediga inimestel ja võib põhjustada keskse nägemise märkimisväärset halvenemist. Makulaarne auk on keskse võrkkesta piirkonna avaus, mis sageli vajab kirurgilist korrigeerimist; epiretinaalne membraan on makula kohal moodustuv kiudkude kiht, mis tekitab distorsiooni ja mõnel juhul vajab operatsiooni.

Diagnostika põhineb põhjalikul silmauuringul, dilatatsiooniga oftalmoskoopial ja optilisel koherentstomograafial (OCT); vajadusel tehakse angiograafia. Ravi sõltub haigusest: VAMD puhul kasutatakse anti-VEGF-injektsioone või fotodünaamilist ravi; DME raviks võivad olla anti-VEGF, kortikosteroidid või laserteraapia; makulaaüka või membraani korral võib olla vajalik vitrektomia. Ennetuseks on oluline suitsetamisest loobumine, hea diabeedi kontroll ning regulaarsed nägemiskontrollid.