Maksetähtaegadega

Maksetähtaegadega viitab lepingutele või kaupade ja teenuste eest tasumise korraldustele, kus ostjal on ettenähtud kuupäev või periood arve esitamisest makse tegemiseks. See tähendab, et makse tuleb sooritada teatud aja jooksul, tavaliselt kirjeldatuna maksetähtajana, näiteks net 30: makse tuleb teha 30 päeva jooksul arve kuupäevast. Maksetähtaegu võib kasutada nii ostja kui ka müüja huvides, et korraldada rahavoog ja pakkuda vastastikust usaldust.

Tüübid ja vormid. Kõige levinumad on net X päeva vormid (nt net 30, net 60), kus arve tähtaeg on X päeva pärast. Võib esineda ka varasema makse võimalus teatud soodustusega, näiteks 2/10 net 30, kus 2% allahindlust kehtib 10 päeva jooksul, muidu tuleb tähtaeg 30 päeva. Mõnikord sisaldab see ka lühendatud vorme või eritingimusi, mis on kokku lepitud eraldi lepingus või arves.

Mõju ettevõtete rahavoole ja riskidele. Maksetähtaegadega on oluline tööriist ettevõtete likviidsuse haldamisel ning tarneahelas usaldusväärsuse loomisel. Kuid pikemad või ebakindlad tähtaegad võivad suurendada maksehilinemise riski ja halvendada müüja rahavoogu. Seetõttu võivad lepingud sisaldada viiviseid või intressi hilinenud maksete korral ning viivituse korral kehtivaid sanktsioone.

Õiguslik kontekst. Viivise ja maksetähtaja kehtestamine tugineb lepingule ning vajadusel kohalikele õigusnormidele. Viivise kehtestamiseks võib kasutada lepingus kokkulepitud intressi või kehtivate õigusnormide alusel arvutatud viivist.

Seos teiste mõistetega. Maksetähtaegadega seotud terminid kuuluvad laenulähedastele või kaubandustehingute mõistetele ning on olulised rahavoogude planeerimisel, krediidijuhtimisel ja lepingutingimuste koostamisel.