Maailmavaated

Maailmavaade on inimese või rühma põhiväide reaalsuse olemuse, teadmise ja väärtuste kohta, mis suunab tajumist, tõlgendamist ja tegutsemist. See hõlmab küsimusi olemuse, elu tähenduse, eetika ning eesmärkide kohta ning mõjutab, kuidas inimene hindab teadust, religiooni, kultuuri ja ühiskonda.

Maailmavaade on tuletatud sõnadest maailm ja vaade, ning see tähistab maailma ja inimese kohta omavahelist arusaama või vaatepunkti. Erinevad maailmavaated võivad kattuda või üksteist täita ning need arenevad koos inimesega – perekonna, kultuuri, hariduse ja isiklike kogemuste kaudu.

Tüübid ja kategooriad. Üldiselt eristatakse religioosseid maailmavaateid (näiteks kristlus, islam, budism ja teised usulised süsteemid), sekulaarseid ja ateistlikke ning humanistlikke või naturalistlikke vaateid (nt empirism, rationalism, teaduspõhine maailm). Lisaks on olemas ideoloogilised või poliitilised maailmavaated (liberalism, konservatism, marksism) ning ökoloogiliste ja postmaterialistlike väärtuste suunad. Iga vaade pakub kattuvat raamistiku, mis selgitab pärimuse, eetika ja eesmärkide seoseid ning milliseid tõdeleit ja autoriteeti inimene peab usaldama.

Funktsioon ja kriitika. Maailmavaade pakub tähendust, juhiseid käitumisele ning hindab teadmisi ja autoriteeti. Sellel on oluline roll sotsiaalses koospõimes, hariduses ja poliitikas. Kritika keskendub sageli relativismile, dogmaatikale ja sellele, kuidas erinevad vaated võivad konflikti või kaaslase discurseerimise eest seada isikliku vabaduse ning teadusliku kriitika kohale.