sekulaarseid

Sekulaarseid nimetatakse sageli inimesi või rühmi, kes pooldavad sekularismi ja riigi ning religiooni eraldamist ning avaliku elu neutraalsust religioonist. Neid iseloomustab usu- ja mõttevabaduse kaitse ning võrdne kohtlemine kõigi usuliste ja mitte-usuliste inimeste jaoks.

Taust ja kontekst: Sekularismi ideed on seotud riigi ja religiooni eraldamise ning usu- ja mõttevabaduse kaitsega. Euroopas ja mujal on sekularismi arendatud peamiselt 19. ja 20. sajandil demokraatia ja kaasaegse seadusandluse arengu tõttu. Eestis on riigi neutraliteet religiooni suhtes ning avaliku elu erapooletus sätestatud põhiseaduses ja seadustes; kooliharidus ning haldus on kujundatud riigist sõltumatult.

Põhilised arusaamad: Sekulaarseid pooldavad tavaliselt riigi neutraalsust, usu- ja mõttevabaduse kaitset, võrdset kohtlemist kõigi kodanike suhtes ning kooli ja avaliku elu erapooletust. Nad rõhutavad teaduslikku meetodit ning erapooletust poliitiliste otsuste tegemisel, sõltumata inimeste usulisest taustast.

Väited ja arutelud: Diskussioonid puudutavad religioonide sümbolite näitamist avalikus ruumis, koolides ja ametiasutustes, usulise hariduse rolli ning kultuurilise mitmekesisuse kaitset. Sekulaarne lähenemine võib tekitada pingeid religioossete kogukondade ja usust sõltumatut ruumi soovivate vahel, kuid samal ajal tagab see võrdsuse ning religioonide ja mitte-usuliste vabadused.

Mitmekesisus: Sekulaarseid on erinevaid ning nende hulka kuuluvad ateistid, agnostikud ja religioonist loobujad, samuti inimesed, kes väärtustavad riigi neutraliteeti, kuid austavad kultuurilisi traditsioone. Liikumise vormid riigiti erinevad ning keskenduvad teemadele nagu haridus, seadusandlus ja kultuuriline pluralism.