Maailmapärandi

Maailmapärand on UNESCO poolt hallatav nimekiri maailma kultuuri- ja looduspärandi objektidest, mis on hinnatud ainulaadse universaalse väärtusega. Nimekiri sai alguse 1972. aasta konventsioonist ning selle eesmärk on kaitsta ja säilitada inimkonna ühise pärandi jaoks olulist kultuurilist ja looduslikku väärtust ning suurendada teadlikkust, rahvusvahelist koostööd ja jätkusuutlikku arengut.

Objektid jaotuvad kolme kategooriasse: kultuuripärand, looduspärand ning segapärand. Iga objekt peab vastama vähemalt ühele UNESCO kriteeriumist (kriteeriumid i–x), mis hindab ajaloolist tähtsust, arhitektuurilist või kunstilist väärtust, geoloogilist või ökoloogilist eripära ning inimeste ja looduse vastastikust mõju.

Nomineerimis- ja hindamissüsteem põhineb riikide parteide nomineerimisel. Potentsiaalsed objektid võivad lisada end Maailmapärandi nimekirja, millele järgnevad eksperti hindamised ICOMOSi (kultuuripärand) ja IUCN-i (looduspärand) poolt. UNESCO World Heritage Committee teeb lõpliku otsuse ning objekt lisatakse nimekirja või jäetakse rahule. Kui oht pärandi säilimisele on suur, võib objekt suunata World Heritage in Danger nimekirja. Pärandi kaitse töötubade ja investeeringute kaudu peab riik tagama jätkusuutliku haldamise, piire, järelevalvet ja kohalike kogukondade kaasamise.

Eesti maailmapärandi kontekstis on tuntud Tallinna vanalinn, mis lisati nimekirja 1997. aastal. Rahvusvaheline Struve geodeetilise arka osa hõlmab ka Eestit ning on näide transnatsionaalsest pärandist, mis ühendab mitmeid riike. Maailmapärandi staatus võib suurendada turismi ja rahastust, kuid nõuab püsivat kaitset ja hoolikat haldamist.