Lõpuaegu

Lõpuaegu on eesti keele sõna lõpuaeg (lõpu- + aeg) partitiivi mitmuse vorm, mida kasutatakse nii otseselt kirjeldamaks mitut lõpu- või lõpetamisaega kui ka üldise, määramata hulga või kestva lõpuaja tähistamiseks. Sõna võib tõlkida inglise keelde kui "end times" või "finish times" sõltuvalt kontekstist.

Morfoloogiliselt tekib vorm partitiivi mitmuse lõpuga ja kasutatakse vastavalt eesti keele juhtreeglitele. Lõpuaegu esineb sageli ajaplaneerimise ja ajakava kontekstides (nt eriürituste või spordialade lõpetamise ajad), aga ka laiemas tähenduses ajaloolistes või religioossetes diskursustes, kus räägitakse "lõpu­aegadest" ehk maailmalõpu või lõplike sündmuste ajastust.

Partitiivvorm rõhutab tihti määramatust, osa või kestvust: näited eesti lausetes võivad olla "Kontsertide lõpuaegu tuleb veel kinnitada" (mitmed lõpuajad) või "tema kirjutistes viidatakse lõpu­aegadele" (ajaliselt määramata viited). Sugulased vormid on lõpu­aeg (nimetav ainsus), lõpu­aega (partitiiv ainsus) ja lõpuajad (nimetav mitmus).

Sõna kasutus sõltub kontekstist ja grammatilisest nõudest; tõlkes tuleb arvestada, kas rõhk on konkreetsetel lõpetamiskellaaegadel või laiemal mõistel "lõpuajad".