Lõppjäreldus

Lõppjäreldus on mõiste, mida kasutatakse Eesti keeles kirjanduses ja dokumentides, et viidata analüüsi, uuringu või arutelu lõpus esitatud lõplikule järeldusele. See väljendab kokkuvõtet peamistest tulemustest ning võimalikke mõjusid, laiendusi või soovitusi põhjaliku töömaterjali põhjal.

Etymoloogiliselt koosneb sõna lõppjäreldus kahest osast: lõpp tähendab lõppu või finalset, järeldus aga järeldust või otsust. Koos moodustub tavapärane nimisõna, mida kasutatakse nii akadeemilises kui ka ametlikus keeltes.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad akadeemilist kirjutamist, aruannete koostamist, äri- ja avalikke dokumente ning poliitika kujundamist. Lõppjäreldus esitatakse tavaliselt lõppu kuuluvas jaotises või eraldi lõppjaotises ning sisaldab lühikest sünteesi peamistest leidudest, piirangutest, järelduste kaalutlustest ning vajaduse korral soovitusi edasiste sammude või uuringute jaoks.

Eraldatud mõistete vahel on oluline mõista erinevust lõppjärelduse ja üldisema järelduse vahel. Järeldus võib viidata igale kokkuvõtlikule lõpusõnumile, samas kui lõppjäreldus rõhutab just töönõude lõpule viivat, lõplikku järeldust, mida soovitakse lugejal meelde jätta või aktsepteerida. Sõna võib esineda nii üksikuna kui mitmuslikus vormis sõltuvalt kontekstist ja trükise struktuurist. Inimesed võivad kasutada ka vasteid nagu “final conclusion” ingliskeelse kontekstiga tõlgendustes.