kokkuvõtet

Kokkuvõte on lühike ja selge ülevaade teksti, kõne või sündmuse põhisisust. Eesti keeles kasutatakse selle mõiste jaoks sõna kokkuvõte, ning vormi “kokkuvõtet” esineb tihti osana lause koostoost, kui öeldakse näiteks “koosta kokkuvõtet”.

Kasutus ja tüübid. Kokkuvõtet kasutatakse laialdaselt akadeemilises kirjutises, meedias ja koolitöödes. Akadeemilistes tekstides esitatakse tihti teaduslikku kokkuvõtet (abstract), mis sisaldab eesmärki, meetodeid, tulemusi ja järeldusi. Üldises kirjanduses ning õpikutes pakub kokkuvõte lühikese ülevaate sisust enne või pärast põhiteksti, et anda lugejale kiire ülevaade sisust ning olulisematest tulemustest.

Sisu ja struktuur. Hea kokkuvõte kajastab teksti või kõne kesksetargumenti ja peamised põhjused või tulemused ning jätab välja üksikasjad ja näited. See peab olema objektiivne, täpne ja neutraalne ning uute ideedena ei tohi sisse tuua olulisi fakte, mida algtekst ei sisalda. Tihtilugu eristatakse teaduslikku kokkuvõtet, mis rõhutab ka meetodeid ja piiranguid, ning üldist kokkuvõtet, mis keskendub sisule ja tulemusele.

Koostamine ja kontroll. Kokkuvõtte koostamine hõlmab esmalt teksti põhieesmärkide ja peamiste punktide tuvastamist, seejärel nende paraphraseerimist ja lühendamist omasõnaliselt. Kirjutamisel on oluline säilitada algteksti tähendus ja tonaalsus, vältida uut infot ning kontrollida vastavust piirangutele ning viidata vajadusel allikatele.

Seosed keelega. Kokkuvõtet kui terminit kasutatakse inglise keele vastete nagu abstract või summary, kuid selle kasutusviisid võivad erineda: lühemad ja formaalsemad kokkuvõtted esitatakse tavaliselt teadusartiklites, pikemad või esmaseid õpikuid käsitlevad kokkuvõtted tava- või meediakirjanduses.