Lähenemisviisideks

Lähenemisviisideks on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks mitmesuguseid viise ja strateegiaid, millega probleeme käsitletakse, uuritakse ja lahendusi otsitakse. See vorm rõhutab, et erinevad olukorrad võivad vajada erinevaid vaatenurki ning meetodeid. Lähenemisviisid toimivad sageli koos raamistikuna, mis ühendab teooria, meetodid ja praktikad ning mis suunab uurimistööd, otsuste tegemist ja toimimist.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad laia valikut valdkondi. Teaduses ja uurimistöös eristatakse sageli kvalitatiivset ja kvantitatiivset lähenemisviisi ning teoreetilisi, empiirilisi või praktilisi võtteid. Hariduses kirjeldatakse erinevaid õppimise ja õpetamise lähenemisviise, näiteks probleemipõhist, projektipõhist või käsitluslikku õpetust. Organisatsioonide ja avaliku sektori kontekstis kasutatakse lähenemisviise strateegilise analüüsi, otsuste langetamise ja teenuste planeerimise raamistikuna.

Peamised liigid hõlmavad nii uurimist ja õpetamist mõjutavaid kategoriseerimisi kui ka erinevaid perspektiive. Sageli räägitakse kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest lähenemisviisidest, teoreetilistest ja empiirilistest lähenemistest ning praktilistest või probleemipõhistest viisidest. Mõnikord kasutatakse ka multidistsiplinaarset või kombineeritud (segu) lähenemist, mis kogub ning ühendab erinevaid vaatenurki.

Näited ja kasutusviisid illustreerivad, kuidas lähenemisviisideks kõlbulik valik kujundab analüüsi ja praktikat: uuringutes võivad olla kvalitatiivne intervjueerimine ja temaatiline analüüs või kvantitatiivsed statistilised meetodid; õppetöös võib rakendada projektipõhist või probleemipõhist lähenemist.

Kriitika keskendub sageli sellele, et liigne erinevate lähenemisviiside kasutamise hajumine võib vähendada ühtsust ja võrreldavust ning et sobimatu lähenemisviisi valik võib viia võimaluste või ressursside ebaefektiivse kasutamiseni. Seetõttu rõhutatakse konteksti, eesmärki ja läbipaistvat valikuprotsessi.