Läbiuurimist

Läbiuurimist on termin, mida kasutatakse Eesti kontekstis kirjanduses ja praktikates mõiste kirjeldamiseks, mis hõlmab põhjalikku uurimistöö või projekti dokumentide läbivaatamist ja kvaliteedikontrolli. Sõna ühendab läbi- 'läbi' ja uurimist, viidates süsteemsele, erapooletule ja põhjalikule kontrollile.

Eesmärk on tagada meetodite, andmete ja järelduste usaldusväärsus ning suurendada läbipaistvust enne avaldamist, rahastamise otsuseid või organisatsiooni strateegiliste valikute tegemist.

Protsessis osalevad tavaliselt sõltumatud hindajad, kes analüüsivad uurimuse kavandi, andmed, statistilised analüüsid, tulemused ja tõlgendused. Nad kontrollivad, kas andmed toetavad järeldusi, hindavad kallutatusi, kontrollivad analüüside korduvust ning tuvastavad eetilised probleemid. Lõpptulemus on hindamisaruanne, mis võib sisaldada soovitusi parandusteks või otsuse kinnitada.

Läbiuurimist võib toimuda väliselt või sisemiselt ning olla formaalne (nt osana rahastamis- või avaldamisprotsessist) või informaalne kvaliteedikontroll.

Eelised hõlmavad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse paranemist ning vigade vähendamist, kuid väljakutsed hõlmavad aega ja kulusid ning võimalikke hindajate kallutatusi või subjektiivset hinnangut. Kokkuvõttes tugevdab läbiuurimist teadusliku töö kvaliteeti ning vastutustundlikku praktikat.