Lisakulutused

Lisakulutused tähistavad täiendavaid kulusid, mis lisanduvad kaupade või teenuste baashindadele ja ei ole neile hinnale otseselt kirjutatud. Need võivad tekkida tehingu käigus ning hõlmata näiteks kohaletoimetamise tasu, paigaldus- või kokkupanemiskulusid, pakendi-, haldus- või administratiivseid tasusid, makseviisi tasusid, valuutakursside teisendamise tasu ning kindlustust.

Levinumad lisakulutuste kategooriad hõlmavad kohaletoimetamist, paigaldust, pakendit, krediit- või muude makseprotsessi tasusid, valuutakursside teisendamist ning viiviseid või järeltasusid. Mõnikord võivad lisakulutused olla osa lepitus- või tarbijale pakutavate teenuste hinnast, kuid neid tuleb sageli eraldi välja tuua. Sõltuvalt olukorrast võivad mõned lisakulutused olla seadusega kohustatud ning teised sõltuvad valitud teenusest või makseviisist.

Kasutus ja tarbijakaitse mõttes peab lisakulutused olema eelnevalt selgelt avaldatud ja arvele või pakkumisse eraldi ridadena märgitud. Tarbijatega tehingutes on tavaline, et kokkulepitud hinnale lisanduvad tasud tuleb enne ostu kinnitamist selgelt mõista ning nõustuda nendega. Varjatult või ebamõistlikult suurte lisakulutuste lisamine võib viia vaidlusteni ning tarbijakaitse alused võivad kehtida.

Arvestuslikult kanduvad lisakulutused sageli eraldi kuluna ettevõtte raamatupidamises ning võivad mõjutada lõpphinda kliendile ning tulumaksu või käibemaksu rakendamist vastavalt jurisdiktsioonile. Käibemaksu käsitlus sõltub tulu liigist ning riigi maksuseadustest.

Seonduvad mõisted: hinnakristalliseeritus, hindade läbipaistvus, tarbijakaitse, arveldus, arve koostamine.