Lipitustehnikad

Lipitustehnikad ehk liimimise tehnikad viitavad erinevatele meetoditele, mille abil ühendatakse materjalid liimiga. Need on olulised mööbli- ja puidutööde, paberi-, tekstiili- ning tööstuslike toodete valmistamisel, kus mehhaaniline ühendus ei ole alati sobiv või piisav.

Peamised ühendatavad materjalid on puit, plast, metall, paber ja kangas. Enne liimimist tuleb pinnad puhtaks teha, kuivatada ja vajadusel kergelt lihvida ning tolm eemaldada. Liimi valikul tuleb arvestada materjalide omadusi (niiskus, temperatuur) ning soovitud vastupidavust ja paigalduskiirust.

Levinumad liimid on PVA-liim (mööbli- ja paberitööde jaoks), epoksüliim (kaks- või mitmekomponentne, tugev ja veekindel), polüuretaanliim (hea vastupidavus ja sobiv erinevatele materjalidele), tsüanoakrylaat ehk superliim (kiire sideme jaoks), kuumliim (kuuma liimimisega ühendused) ja kontaktliim (suure pindade üheaegne ühendus). Valik sõltub materjalist ja soovitud omadustest.

Tehnika: liim kantakse ühtlaselt ühele või mõlemale pinnale vastavalt liimi tüübile. Kontakti liimil kantakse liim mõlemale pinnale ja ühendatakse kohe; teistel juhtudel jäetakse detailid kokku vajaliku tööaja jooksul ning kasutatakse klambreid või raskust, kuni liim kõveneb. Tööaeg (open time) ja täiskõvenemine sõltuvad liigist, temperatuurist ja niiskusest.

Kasutusvaldkonnad: mööbli tootmine, paberi- ja pakenditööstus, raamatuköitmine (raamatu sidumine), tekstiilitööstus ning prototüüpimise ja modelleerimise projektid.

Ohutus ja kvaliteet: töödelge ventileeritavas ruumis; vältige naha ja silmadega kokkupuudet ning kasutage kaitsevahendeid vastavalt juhistele. Kontrollige korraliku haardumise eest ning vajadusel eemaldage liigne jääk ja viimistlege.