liimimist

Liimimist on kahe või enama pinna ühendamine liimiga, mille eesmärk on luua püsiv või ajutine side. Liimimise kvaliteet sõltub materjalide sobivusest, liimaine omadustest, pinna ettevalmistusest ja keskkonnatingimustest. Õige liimitoote valik ning korrektne töötlemine tagab tugeva ja vastupidava ühenduse.

Liimid jagunevad peamiselt naturaalseteks ja sünteetilisteks. Naturaalsete liimide hulka kuuluvad tärklist või kaseiini põhinevad liimid ning loomset päritolu liimid. Sünteetilised liimid hõlmavad epoksi-, polüuretaan-, akrüül- ja tsüanoakrülaadi liime ning kuumliime. Iga liimikomponent sobib erineva materjali ja rakenduse jaoks; näiteks puidutööstuses kasutatakse sageli polüuretaan- või epoksiiliime, tsüanoakrülaati aga kiirete ja väikeste pindade liimimiseks.

Pinna ettevalmistus on liimimise edukuse seisukohalt kriitiline. Pind tuleb puhastada, kuivatada ja tolmuvaba; õlid ja vanad kilekihid tuleb eemaldada ning vajadusel pind kergelt lihvida. Liim rakendatakse vastavalt juhistele, seejärel hoitakse ühendatud pinnad kokkusurutud või kuumutatakse vastavalt liimile, kuni kõvenemine toimub.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad mööbli ja ehituspuitpõhiseid ühendusi, tööstuslikku pakendamist, tekstiili-, plast- ja metallitöö ning remondi- ja hooldustöid. Ohutusnõuded hõlmavad head ventilatsiooni, kaitse- ja isikukaitsevahendeid (käekaitse, silma- ja näokaitse) ning etikettide järgimist, kuna mõned liimid võivad põhjustada ärritust või allergiat.