Liitmine

Liitmine on materjal, mis koosneb kahest või enamast elemendist ning mille omadused erinevad oluliselt selle komponentide omadustest. Enamik liidmeid on metallilised sulamid, kuid mõnikord kuuluvad nende hulka ka intermetallilised ühendid, mis moodustuvad kindla keemilise suhte alusel.

Liidmete klassifikatsioon põhineb struktuuril. Homogeenne sulam on ühtlaselt koostiselt lahustunud kogu materjalis, näiteks teras, kus raud ja süsinik moodustavad ühtse koostise. Heterogeensed liidmed võivad sisaldada mitut faasi. On olemas asendusliidid (elemendid asendavad peamise komponendi aatomid) ja interstitsiaalsed liidid (väikesed aatomid paiknevad suurte aatomite vahel).

Näited: teras (raud + süsinik ja sageli muud elemendid), pronks (vask + tina) ja bräss (vask + tsink). Lisaks on palju alumiiniumi-, magneesiumi-, titaani- ja nikliisulameid, mida kasutatakse lennunduses, autotööstuses ja muudes tööstusharudes.

Tootmine hõlmab metallide sulatamist, soovitud koostisosade lisamist ja hoolikat segamist, seejärel vormimist ning kuumtöötlust, näiteks karastamist või annealimist, et saavutada vajalik tugevus ja kõvadus.

Omadused ja rakendused: liidmed pakuvad tavaliselt suuremat tugevust, kulumiskindlust ja korrosioonivastupanu; need võivad vähendada plastilisust ja suurendada raskust. Kasutatakse laialdaselt ehituses, transportis, lennunduses ja elektroonikas.

Ajaloos on liidmed mänginud olulist rolli pronksiaeg ja terase arengus. Tänapäeval rõhutatakse ringlussevõttu ja jätkusuutlikku tootmist, kuna liidmete valmistamisel peab tähelepanu pöörama ka ressurside säästmisele.