Liigesopinnad

Liigesopinnad on luude omavahelises ühenduses osalevad pinnad, mis moodustavad liigese. Need pinnad on tavaliselt kaetud liigesekõhrega, mis on spetsiaalne kõhr, ning jagab koormust ja võimaldab pehmelt liikuda. Liigesepindade toimimiseks on oluline ka liigesevedelik, mida sünoviaalmembraan toodab; see vedelik vähendab hõõrdumist ja toidab kõhrelisi pindu.

Liigesopindu ümbritseb liigesekapsel, mis koos sidemete ja lihastega stabiliseerib liigese. Mõnel liigese liigestuvad pinnad sisaldavad lisamoodustisi, nagu meniskid või liigesketas, mis suurendavad sobivust ja jagavad koormust. Pindade kuju võib olla konveksne, konkave või kombineeritud, ning see mõjutab liigese liikumise ulatust ja stabiilsust.

Erinevad liigesed kasutavad erinevaid liigesopinde paigutusi. Näiteks põlveliiges ja puusaliiges on suured konveks-konkavipaari pinnad, õlaliiges võimaldab küllalt laia liikumist, kuid säilitab stabiilsuse liigese kapsli ja sidemete kaudu. Lisaks võib liigesepinda kaitsta ja stöüge anda meniskid ja teised fibro-kõhrilised struktuurid.

Patoloogia korral võivad liigesopinnad kahjustuda, mis viib valu, piiratud liikumise ja ebastabiilsuseni. Osteoartriit on sageli seotud kõhrkihi kulumise ja liigesopinnade vaheliste kontaktide muutumisega. Diagnoosimine kasutab sageli radioloogilisi ja näidustusi põhinevaid uuringuid; ravivõimalused hõlmavad sümptomite leevendamist, füsioteraapiat ja mõnel juhul operatsioone, et taastada pindade ühtlust või asendada kahjustunud liigesed.