Legitimatsioonikriisi

Legitimatsioonikriis on poliitilise võimu legitiimsuse või õiguspärasuse kriis, mille käigus valitsev võim kaotab avalikkuse usalduse ning riigi võimekus ja autoriteet võivad osutuda küsitavaks. Selline kriis näitab, et poliitiline süsteem ei suuda rahuldada kodanike ootusi ja tagada õiguste ning huvide kaitset.

Kriisi võivad põhjustada pikaajaline majanduslangus, kasvav ebavõrdsus, korruptsioon, ebaefektiivne või läbipaistmatu haldussüsteem, demokraatlike institutsioonide legitiimsuse kahtlused ning lubaduste mittetäitmine.

Kriisi märgid hõlmavad ulatuslikke meeleavaldusi ja konflikte, usalduse langust valitsus- ja kohtusüsteemide vastu, madalat valimisaktiivsust või populistide ja äärmusparteide toetusest märkimisväärset kasvu ning üldise riigivõimu legitiimsuse kõikumist.

Legitimatsioonikriisi mõiste eristub sageli kahe tasandi vahel: input-legitiimsus ehk protseduuriline legitiimsus (valimised, osalus, õigusriigi järgimine) ja output-legitiimsus ehk tulemuste legitiimsus (rahuldavad majanduslikud ja sotsiaalsed tulemused). Kriis võib olla ajutine või püsiv ning tekib sisemiste või väliste tegurite koosmõjul.

Ravimeetmed hõlmavad avatud ja vastutustundlikku valitsemist, korruptsioonivastaseid reforme, kaasavama politikat ning õigusselguse suurendamist, seadusandluse läbipaistvuse ja vastutuse paranemist ning majanduspoliitiliste leevenduspakettide elluviimist.