Lauseosadest

Lauseosadest tähistab termin, millega kirjeldatakse lause koostisosade funktsioone. Lauseosa on iga lause osa, mis täidab kindla grammatilise või semantilise ülesande ning mis aitab defineerida lause tähendust ja struktuuri. Eesti keel kasutab mitmesuguseid lauseosasid, mille abil laused on täpsed ja väljendusrikkad.

Peamised lauseosad on alus, predikaat, täiendused, määrused ja omadused. Alus (lause alus) on lause teema või teostatav ehk see, kes või mis teeb teo või kelle kohta väide esitatakse. Predikaat koosneb peamiselt tegusõnast ja selle vormidest ning näitab teo või seisundi aega, meeleolu ja tahke. Täiendused annavad lisainfot teo kohta ning hõlmavad otsest täiendit (mis või keda teo mõjutab) ja kaudset täiendit (kellele või millele teo suunatakse). Määrused (määruse osad) kirjeldavad aega, kohta, viisi, põhjust jne ning võivad lausesse tuua täpsustavaid vastuseid küsimustele nagu millal, kus, kuidas. Omadused (omadussõnad või omadussõnaga seotud konstruktsioonid) kirjeldavad nimesõnu ja täiendavad nimisõna tähendust. Predikatiiv on lause osa, mis jätutab tähenduse ühendava verbi järel (nt olla).

Järjekord ja paigutus võivad varieeruda, sest eestikeel on liigesti märgiline ning lõppvormid riimuvad tähendusega. Esmane lauseosade analüüs aitab mõista lause struktuuri, rõhku ja semantilist keskset mõtet. Näited: Koer magab. Ma annan sulle raamatu. Laps joonistas ilusat pilti koolis. Esimesed näited illustreerivad alus-predikaat koosseisu; teises annavad kaudne ja otsene täiend ning kolmandas märgib omadussõnaga kirjeldus ning kohamäärus.