Lõpuhooldus

Lõpuhooldus on hooldusravi vorm, mille eesmärk on leevendada valu ja teisi sümptomeid ning säilitada patsiendi elukvaliteet viimastel elunädalatel või -kuudel. See on mõeldud inimestele, kelle haigus on elukestev või millega kaasneb prognoos lõpu faasis ning kellele ei taheta või ei ole võimalik anda tervist parandavat ravi.

Fookus on patsiendi väärikuse ja autonoomia säilitamine, koos perekonna kaasamisega hoolduse kavandamisse ning teadmiste jagamisega. Eesmärk on võimaldada patsientidel valida hoolduse eesmärgid ja kohandada ravi vastavalt nende soovidele.

Teenused hõlmavad meditsiinilist leevendust, sümptomite jälgimist ja ravimite juhtimist, samuti psühholoogilist, sotsiaalset ja vaimset tuge. Vajadusel pakutakse hooldust kodus või hospitsiteenustena ning kaasatakse pereliikmeid, et pakkuda informatsiooni, juhendamist ja leinatoetust.

Meeskond on tavaliselt multidistsiplinaarne: arst, õed, sotsiaaltöötaja, vaimse toe spetsialist ning vabatahtlikud. Teenused võivad toimuda kodus, haiglas, hospitsiteenustena või pikaajalise hoolduseasutuses, sõltuvalt patsiendi olukorrast ja võimalustest.

Otsuste tegemine tugineb patsiendi soovidele ja pädevusele, kaasatakse pere ning vajadusel määratakse elukorralduse kokkulepe. Lõpuhooldus rõhutab elukvaliteedi, mugavuse ja väärikuse hoidmist ning pakub leinatoetust peredele; tähendus ja praktika võivad riigiti erineda.