Külmutamistsükkel

Külmutamistsükkel viitab korduvatele protsessidele, kus ainet, tavaliselt vedelikku, jahutatakse allapoole selle külmumispunkti ja seejärel soojendatakse uuesti sulamispunkti kohale, misjärel protsess võib korduda. See ei ole tehniline termin laialt levinud teaduslikus või inseneriteaduse kontekstis, kuid võib esineda kirjeldustes erinevates füüsilistes ja keemilistes nähtustes.

Näiteks võib külmutamistsükkel esineda looduslikes keskkondades, kus temperatuur kõigub perioodiliselt allapoole ja üle vee külmumispunkti. Selline tsükliline külmumine ja sulamine võib mõjutada pinnase struktuuri, põhjustades külmumise paisumist ja sulamise kokkutõmbumist, mis võib viia maapinna deformatsioonideni, nagu näiteks mulla kihistumine. Ehituses on see oluline tegur teede, sildade ja muude konstruktsioonide vastupidavuse tagamisel külmades kliimatingimustes.

Laboritingimustes võib külmutamistsükli eesmärk olla teatud ainete spetsiifiliste omaduste uurimine või materjalide jõudluse testimine. Samuti võib seda kasutada teatud tüüpi jahutussüsteemides või termodünaamiliste protsesside analüüsimisel, kuigi sellele viidatakse sageli konkreetsemate termodünaamiliste tsüklite nimetustega. Külmutamistsükli mõju ainele sõltub selle füüsikalistest omadustest, nagu sulamissoojus, erisoojus ja koostis.