külmumispunkti

Külmumispunkt on temperatuuri väärtus, mille juures vedelik muutub tahkeks, kui vedeliku ja tahke faasi vahel on tasakaal kindlal rõhul. Puhtal ainele on külmumispunkt sama, kui selle tahke vormi sulamistemperatuur, ja see on tavaliselt määratletud standardrõhul (umbes 1 atm).

Külmumispunkti depressioon tekib lahustes: lahustite lisandumisel alandub vedeliku külmumispunkt võrreldes puhta vedeliku omaga. Depressiooni suurus sõltub lahusti kontsentratsioonist ja lahustite olemusest ning kirjeldatakse van't Hoffi seosega ΔTf = i · Kf · m, kus i on lahustite tegur, Kf vedeliku kriostiline konstant ning m molaarne kontsentratsioon. Näiteks naatriumkloriidi lahus võib külmuda märkimisväärselt madalamal temperatuuril kui puhas vesi, mis on seotud eutektikumi kujunemisega.

Rõhu muutused võivad külmumispunkti mõjutada: üldiselt mõju on väike, kuid mõnel juhul võib see olla märkimisväärne; jää puhul suurenenud rõhk võib sulamistemperatuuri vähendada.

Lisaks võib vedelik jahutada allapoole oma külmumispunkti ilma kristalliseerumiseta (superkoolimine), kuni tekib kristalliseerumine juhusliku või kiirendava stiimuli tõttu.

Külmumispunkti mõõtmine ja rakendused hõlmavad kriioskroopiat ja diferentsiaal-skannimise kalorimetriat (DSC). See omadus on oluline paljudes valdkondades, näiteks antifriisivedelike koostamisel, teede soolamisel, toiduainete säilivuses ja erinevate külmutusprotsesside tagamisel.